Roheline kontor säästab kulusid ja hoiab loodust

Alustada saab ka väikestest asjadest, pidades silmas keskkonnahoiu põhimõtteid ning töötajate heaolu.

Aasta rohelise kontori tunnistuse pälvinud statistikaameti eesmärk oli muuta büroomaja keskkonnahoiu põhimõtete vääriliseks ning panna töötajaid mõtlema säästvale eluviisile nii tööl kui ka kodus.

Statistikaameti rohelise kontori projekti eestvedaja, üldosakonna juhataja asetäitja Taimi Sauli sõnul on loodustsäästva ehk rohelise kontori eesmärk organisatsiooni keskkonnamõju pidev jälgimine ja vähendamine. “Sellega kaasneb kulude kokkuhoid, loodusressursside säästev kasutamine ja töökeskkonna tervislikumaks muutumine,” selgitas ta.Sauli sõnul peeti hoone keskkonnamõju jälgimist ja vähendamist silmas juba kontori projekteerimisel. “Hoone külgedel on kasutatud ilmakaarele sobivaid päikesekaitse­elemente,” märkis ta. Lõunapoolsel küljel on akendel suure päikesekaitseteguriga klaasid.

Ruumide valgustus on automaatne, reguleerides end inimese kohaloleku ja loomuliku valguse tugevuse järgi. “Valguse juhtimine bürooruumides tegelikku valgustugevuse vajadust arvestades ei ole veel laialt levinud, kuna süsteemi väljaehitamine on suhteliselt kulukas,” tõdes Saul. “Võrreldes tavapärase valgussüsteemiga aitab automaatne süsteem kokku hoida ligi 20% energiat.”

Saul lisas, et kõikides ruumides on andurid temperatuuri ja nõupidamisruumides süsihappegaasi mõõtmiseks, mis reguleerivad kütte, ventilatsiooni ja jahutusseadmete tööd. “Büroohoones kasutatakse automaatikasüsteemide kauglugemist ja -kontrolli, mis teeb hoone haldamise ja häirete jälgimise ning analüüsimise märksa operatiivsemaks ja kulutõhusamaks,” kinnitas Saul.

Ruumide suurus on muudetav

Hoones on kaks lifti, mis toodavad pidurdusjõust elektrit, mis suunatakse tagasi maja elektrivõrku. “Liftides kasutatakse LED-lampe, kui lifti ei kasutata, lülitub kabiini valgustus välja,” rääkis Saul. Liftiuksed on eelavanemisega, mis tähendab seda, et uksed hakkavad avanema enne peatumist. Tänu sellele liigub lift korruste vahel kiiremini ja ooteaeg on lühem. Lisaks on hoone idapoolses tiivas kasutatud moodulvaheseinu, mis võimaldavad ruumide suurust paindlikult muuta, vajadusel seinu eemaldada või teise kohta paigaldada. Hoone sisustamisel on kasutatud Eesti disainerite loomingut ja Eestis toodetud mööblit, hoone parklas on elektriautode laadimiskohad.

Säästva Eesti Instituudi (SEI Tallinn) programmijuhi Harri Moora sõnul on tegu keskkonna seisukohalt väga harukordse näitega, seda eriti avalikus sektoris. “Kontorihoone tehnilised lahendused, aga ka inimeste kaasamine keskkonnategevusse ei ole ainult Eesti mõistes kõrgem tase, vaid kindlasti võiks neid heaks eeskujuks tuua ka lausa Euroopa tasemel.”

Statistikaametil on kaks kaugtöökontorit Tartus ja Viljandis ning koosolekute pidamiseks oli varem vaja sõita Tallinna. “Videokonverentsiseadmete kasutuselevõtuga kadus see vajadus, kuna koosolekuid peetakse nüüd videopildi vahendusel,” märkis Saul. “Samuti investeerisime paberivaba kontori põhimõtete rakendamiseks ja kaasaegsete IT-võimaluste kasutamiseks siseinfo levitamise elektroonilistesse vahenditesse –korruste puhkenurkades on seinal ekraan, mille vahendusel saavad töötajad siseuudistest ülevaate,” rääkis ta. Sauli sõnul vähendatakse paberikasutust, propageerides paberivaba dokumendiringlust ning digiallkirja kasutamist.

Rohelise kontori tunnistuse saanud SA Keskkonnaõiguse Keskus töötaja Pille Priksi sõnul  on rohelist suunda jälgitud algusest peale, kuid süsteemsemalt hakati sellega tegelema eelmisel aastal.Ökoloogiline jalajälg korvatakse metsaistutusega

Priksi sõnul töötavad nad tavalises kontoris ning silmaga nähtavat erinevust ei ole, rohkem on neil ehk vaid rohelisi taimi kui mõnes teises kontoris. Keskuses mõõdetakse oma ökoloogilist jalajälge, arvestust peetakse näiteks lähetuste transpordist ja energia- ning paberitarbimisest tekkiva mõju üle. Eesmärgiks on võetud korvata iga-aastane ökoloogiline jalajälg vabatahtliku metsaistutuse aktsiooniga.

Kontori rohelisemaks muutmine ei nõua suuri investeeringuid, pigem on see kollektiivse mõtlemise ja harjumuste muutmise küsimus. “Oluline on juhtkonna ja kogu tiimi toetus ning hea tahe anda oma panus keskkonnahoidu,” märkis Priks. “Positiivne mõju kuludele avaldub kiirelt.” Suuremad investeeringud tasuvad aga ära alles aastatega.

Põhimõtete juurutamisel saadi nõu ja abi SEI Tallinna inimestelt. “Nemad viisid läbi koolituse, milles osalesime. Nad on välja andnud “Rohelise kontori käsiraamatu”, mille toel saab põhimõtteid rakendama hakata,” lisas Priks.Priksi sõnul on kergem olla säästlik kontorihoones, mis juba arendaja-omaniku poolt renoveeritud või ehitatudki säästlikke kriteeriume silmas pidades. “Kuigi see muutub paremaks, on veel raske leida kontoriruumide rendipinda täiesti “rohelistesse” hoonetesse,” tõdes ta.

Kõige suuremaks kuluks elluviimiseks kuluv aeg

OÜ Rödl & Partner juhatuse liikme Heidi Grenmani sõnul on rohelisus nende ettevõttes heaks jätkuks kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamisele.“Kui tekkis võimalus osaleda SEI Tallinna korraldatud ja KIKi finantseeritud rohelise kontori koolituse projektis, võtsime n-ö härjal sarvist,” rääkis ta. “Projekti raames kaardistasime ettevõtte keskkonnaaspektid ja määrasime mõõdikud, mida jälgime, koostasime ka tegevuskava, mida mööda siis järgnevad aastad liigume.”

Tunnistuse saamine on tema sõnul toredaks tunnustuseks ettevõtetele, kes hoolivad keskkonnast. “Meie väärtusteks on hoolimine klientidest, töötajatest ja ühiskonnast laiemalt, nende printsiipidega haakub ka roheline mõtteviis,” kinnitas Grenman. “Inspiratsiooni rohelise kontori põhimõtteid oma ettevõttes arendada oleme saanud koostööst SEI Tallinnaga, kuid eks noote on tulnud ka mujalt – partneritelt, töötajatelt jt.”

Rääkides investeeringutest ja kulutustest, mainis Grenman, et peamine investeering on projekti vedavate inimeste aeg. “Muud kulud, nagu teadlik ökomärgisega toodete kasutamine, keskkonnasäästlike hangete eelistamine jms, ei ole tavakuludega võrreldes suuremad,” ütles ta. “Nii et üldistades saab öelda, et peamine kulu on eestvedajate aeg ja tegevuskava elluviimiseks kulunud inimeste ressurss.” Keskkonnahoidlike teguviiside kasu ei saa tema sõnul mõõta lühiajaliselt ning seega on muutuse mõju rahalises väärtuses raske hinnata.

“Kõige lihtsam ja kõigile arusaadav mõõdik on ilmselt paberikulu või CO2-kulu ettevõtte transpordikorralduses, mida saab teadlikkuse tõstmisega vähendada,” märkis Grenman. Ta lisas, et rohelise kontori koolitusprojekti käigus jagatud info kohaselt on üks suuremaid rohelise kontori põhimõtete rakendamise takistusi see, et ärihoones ei ole võimalik saada ressursside kasutuse infot või pole seda võimalik saada piisava detailsusega. “Näiteks kui kuu kommunaalkulud on arvetel summeeritult kajastatud, siis tuleb leidlikkus appi võtta.”

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor